Veeb 3.0

 Hoides tagasi soovi kirjutada see nädal RuneScape teemadel, valin loodetavasti veidi vähem populaarse teema milleks on seekord veeb 3.0.

Ülemaailmne veeb(võrgustik?)(World Wide Web), mis eksisteerib aastast 1989, on paljude jaoks sisuliselt samatähenduslik Internetiga, sest see on paradigma, millel enamuse kasutajate internetielamus põhineb. Siiski on ka veeb läbi teinud mõningad muutused, ning hetkeversioon on mitteametlikult tuntud, kui veeb 2.0. Veebi esimese ja teise versiooni defineeriv erinevus on see, et versioon 2.0 on "dünaamiline" ning suurim featuur on sotsiaalmeedia kasutus pelgalt staatiliste HTML lehtede asemel. seega pakub veeb 2.0 võimalust eksisteerivat sisu mõjutada ning tegi sisu loomise lihtsamaks, varasemalt oli veebis sisu jagamine ühepoolne protsess, seepärast oli veeb 1.0 tuntud ka kui: "read-only" veeb.  

Veeb 3.0 on idee, mis tooks eduka rakendamise korral kaasa võrreldava paradigmamuutuse ning rakendaks internetis jagatavale sisule ka laiapõhjalise omandiõiguse. Nimelt on praeguse veebi probleemiks see, et toimunud on liigne veebiplatvormide tsentraliseerimine. Selline olek koondab suure osa veebis oleva sisu kapitalitootmispotentsiaali ja valduse üle suurkorporatsioonidele. Veeb 3.0 sihib selle poole, et luua järgnevad paradigmad:


1) Veeb 3.0 saab olema detsentraliseeritud: Sisu ja pltvormid peaks olema võrdsemalt jaotatud loojate ja tarbijate vahel.

2) Veeb 3.0 peaks olema "õigusteta": Kõigil peaks veebile olema võrdne ligipääs, ning õigus keskonnas eksisteerida.

3) Sisseehitatud finants/maksesüsteem krüptoraha näol.

4) Tegutseb autoritatiivsete entiteetideta: Puhas reguleerimata ja vaba nõudlus/pakkumine tüüpi turg.


Isiklikult arvan, et veeb 3.0-i, kui idee tulevik sõltub laialdaselt teostusest. Põhipunktidest võib kiirelt välja tuua ideid nii ekstreemselt sotsialistlike, kui ka (anarho-)kapitalistlike maailmavaadete seast(punktid 1 ja 4) ning näen ka kahte keskmist jutupunkti tekitamas probleeme kuritegevuse võimaldamise kaudu. Samas võrdlevad idee proponendid veebi kolmanda versiooni teekonda Linuxi kerneli arendamisega(entusiastide poolt, entusiastide jaoks ja vabavaraline), ning Linux omaette probleeme ei põhjusta ja on kindlasti siin et jääda. Ehk on ka veeb 3.0 ideaalidel võimalus sedaviisi maailma parandada.


Viited:

https://ethereum.org/en/web3/

https://blog.cloudflare.com/what-is-web3/

https://techcrunch.com/2021/09/16/cryptos-networked-collaboration-will-drive-web-3-0/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost

Tänapäevast IT maastukku on keeruline ette kujutada ilma internetita, kuid arvutite ajaloos on olemas aeg, mil isegi kaks vähegi geograafiliselt eraldatud loogikamasinat andmeid vahetada ei saanud, rääkimata muidugi mitme liikmega võrkudest. Modernsete arvutivõrkude aluseks peetakse primaarselt ARPANET´i. ARPANET oli USA kaitseuuringute  keskuse(kunagi ARPA seega kaitse oli tol ajal sõnast puudu, nüüd DARPA) asutuste vahel informatsiooni jagamiseks 60. lõpus loodud projekt. ARPANETI peal arendati mitmed siiani kasutusel olevad kommunikatsioonistandardid, kõige olulisemana neist TCP/IP. Välja saab tuua ka huvitava korraldusliku seose, sest tänapäeva interneti hajutatud olemus on suuresti tingitud külma sõja kõige kuumematel aegadel  projektile seotud nõudest, et iga süsteemi osa peab suutma iseseisvalt tööd jätkata mõne teise osa hävimise korral. Sõna internet tuleneb algsete ARPANETI ühenduste vaheliste sidemete kirjeldusest: 'InterNetwork communications'. ARPANET lülitati väl...
Lisateave

Minitel - Alternatiivne Internet Prantsusmaal

Kuna ka eelmisel nädalal oli juttu tänapäevase IT maastiku alternatiivsest kujunemisest, siis on arukas jätkata samal lainel, ning vaadata üle üks päris õnnestunud alternatiiv Internetile kui dominantsele sidevõrgule, millest eelnevalt isegi kuulnud ei olnud: selleks süsteemiks on Minitel. Minitel oli Prantsusmaal välja arendatud ekraani ja telefoni põhine infosüsteem, mis tuli turule aasta enne tänapäevase interneti ametlikku loomist(1982 vs 1983). Süsteemi popuaarsus kodumaal tulenes primaarselt sellest, et Prantsuse valitsus subsideeris selle arengut jõuliselt, mille tulemusena oli lõppkasutaja jaoks riistvara tasuta ning aastal 1997 kasutas süsteemi umbes pool Prantsusmaa rahvastikust. Tähelepanu vajab asjaolu, et süsteem ise oli sisuliselt midagi telefoniraamatu ja tänapäevase DNS-i vahele jäävat, ning oli juhitav tekstiliidese kaudu. Samas midagi halba sellise lahenduse kohta ei saa, sest kuigi primitiivne, täitis see infosüsteemi nimes defnineeritud eesmärki küllaltki hästi. Tee...
Lisateave