Ennetav või reaktiivne riskihaldus: Kumb? Miks? Millal?

 Igas piisava keerukusega süsteemis võivad tekkida teenust takistavad intsidendid(sh. küberrünnakud). Hetkel on IT maailmas suurem fookus just ennetava riskihalduse juurutamisel(rohkelt konsultatsioonifirmasid pakuvad teenuseid selliste protsesside juurutamises tarkvaraarenduse, küberturbe ja teenuse käideldavuse valdkondades.). Teine lähenemine on ilmselt veelgi ilmselgem, ja on tuntud kui reaktiivne intsidendihaldus, mis sisuliselt toimib kujul: Kui juhtub, siis lahendame. Kõigest kohe lähemalt.

Alustuseks võiks käsitleda, miks ennetavat riskihaldust niivõrd palju reklaamitakse. Loomulikult tuleb välja tuua, et on päris hea, kui rünnakut või muud intsidenti ei juhtu üldse(kasutan riski ja intsidendihalduse terminoloogiat segamini, sest need on väga sarnased), kuid sellise relatiivse turvalisusega kaasnevad teatavad kulud. Kulud ei pea tingimata olema ka rahalised(kuigi sageli on ja lõpuks jõuab kõik sinna välja). Muud ennetava riskihaldusega seotud kulud on näiteks vajaminev testimisaeg ning samuti kannatab uuenduste teenusesse integreerimise kiirus. Seetõttu sobib selline lähenemine rohkem küpsemate protsesside külge.

Teine eelnevalt mainitud riskihaldusprotsess on reaktiivne riskihaludus, mida kajastatakse meediaruumis pigem lihtsakoelisena. Võtan siinkohal seisukoha mida on veidi kirjeldatud ka selel nädala blogipostituse lähtematerjalis ning väidan, et hea reaktiivne lähenemine ei pruugi alati olla lihtne ja on isegi rohkem vajalik, kui ennetav. Esmalt peab reaktiivne protsess olema hästi paigas, juhuks, kui ennetav lähenemine ikkagi alt veab. Siis on protsessi eesmärk taastada teenus võimalikult kiirelt ning siis tuvastada intsidedi põhjustanud probleem ning see lahendada - samuti võimalikult kiiresti. Paljud artiklid toovad reaktiivse riski/intsidendi halduse miinustena välja, et sellise lähenemisega on suurem risk rikkuda sõlmitud lepingute(SLA) tingimusi, kuid see sõltub minu arvates jälle implementeeritud protsessi kvaliteedist. Reaktiivse riskihalduse eelised on madalamad kulud ja paindlikum uuendamise protsess, parendades teenust üldisemalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu paljude selliste teemadega, on iga variandi jaoks oma aeg ja koht. Minu teooria ennetavate protsesside kohta käivate konsultatsiooniteenuste rohkuse kohta on selline, et need on suunatud küpsemate ettevõtete ja organisatsioonide pihta, kellel on reeglina rohkem finantsvahendeid selliseid nõustamisi/koolitusi osta.

Viited:

1) Näited koolitustest ja toodetest, mis google tipus olid.

https://www.solarwinds.com/resources/it-glossary/it-risk-management

https://reciprocity.com/resources/proactive-vs-reactive-risk-management-strategies/
2) Muud allikad

http://abhinavpmp.com/2014/04/18/itil-reactive-vs-proactive/

https://advisera.com/20000academy/knowledgebase/itil-reactive-proactive-problem-management-two-sides-coin/