Arutelu ebakindlatest ärimudelitest IT maailmas

Tarkvara arendamise rahastamiseks on mitmeid häid, dogmaatilisi, traditsioonilisi ja üldiselt toimivaid meetodeid. Sellenädalases kirjutises soovin minna teist teed. Miks vaadata igavaid ammu testitud lahendusi, kui saab arutleda mõne kahtlasema ärimudeli üle, ning leida, mis otstarbeks need head on.

Esmalt vaatame annetustepõhist mudelit, mis on huvitav, sest selline mudel on tavaliselt heategevusorganisatsioonide pärusmaa, ning millegi arendamiseks see just kõige parem ei ole. Kursuse lähtematerjalis on selle kategooria näitena tooud välja Patreon, mille niiviisi liigitamise osas pean natuke vaidlema. Nimelt ei teeni Patreon, kui organisatsioon raha otse annetuste pealt, vaid teeb seda kaudselt, annetusi vahendades. Samuti ei ole platvormil "annetmaine" just vabatahtlik, sest mingi väärtuse selat saamiseks tuleb rohkem, kui mitte siiski ka rahakotirauad avada. Patreoni puhul on siiski tegu kõige rohkem ärivaralise vähemalt kaudselt annetuste peal töötava platvormiga, ehkki mitte tehniliselt annetuste peal töötav(ütleks, et nad müüvad/vahendavad platvormiteenust, nagu näiteks Shopify või Fiverr).

Annetuste peal toimimise ideele jäävad truuks pigem siiski mittetulundusorganisatsioonid. Minu arvates parim näide pikalt kestunud tuntud projektist, mis töötab väga suurel skaalal(palkab inimesi, muudab reaalselt maaailma) on Internet Archive, ehk kõige rohkem tuntud oma WayBackMachine projekti poolest, mis arhiveerib olulisi veebilehti, säilitamaks interneti ajalugu igavesti muutuval platvormil. Veel üks annetuste põhjal toimiv projekt, mida olen isiklikult jälginud üle 10 aasta on Forged Alliance Forever. Projekt käivitati aastal 2011 eesmärgiga päästa arvutimäng "Supreme Commander: Forged Alliance" ettevõtte Gas Powered Games(GPG - nüüd Wargaming Seattle) küüsist. Enne omandvara õiguste omandamist oli tegu rohkem anarhistide ja asjaarmastajate projektiga(ikka on, aga ehk vähemal määral) ning projekti serveritele sai ligi isegi piraaditud mängukoopiaga, kuid vahepeal on kommuunil õnnestunud saada õigused GPG omandvarale, mis seab ehk huvitava pretsedendi ka teiste toodete kommuunidele, kes ei ole rahul emafirma käitumisega toote suhtes. Kummagi näite puhul ei ole annetuste põhine ärimudel just saavutanud meeletut rahalist kasu(ehkki arvan, et projektide juhid teenivad nede pealt mõistlikku elatist), vaid pigem on hea katalüsaator, loomaks muutusi IT-maastikul.

Sarnane trend jätkub ka teise huvi pakkuva preemia-või pearahamudeliga. Tegu ei olegi niivõrd ärimudeliga, kui strateegiaga, mida saavad edukalt kasutada kas väga uued, või väga vanad ettevõtted, selleks, et tuua oma projektide peale rohkem talenti. Väga uued firmad saavad vabakutselisi töötajaid kasutada oma platvormi funktsionaalsuse ehitamiseks, ilma kandmata jooksvaid kulusid, mis kaasnevad arendajate palkamisega. Suured ettevõtted saavad rohkem sellistest "pearahaküttidest" kasu pigem 'bug bountyde näol. Just "prussakapreemiate" puhul on oluline arvestada, et leitud turvaaugu eest väljamakstav summa peaks ühel või teisel viisil olema konkurentsivõimeline nõrkusest potensiaalselt saavutatavate rahaliste/poliitiliste/ideoloogiliste eesmärkidega. Arendustegevus kujul: tee X funktsionaalsus ja maksame toimib võrdlemisi hästi esimeses lõigus mainitud platvormi Fiverr kaudu. Olen näinud, et tellitakse äppe, rakenduste pluginaid ja veebilehti.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et sellised mittetraditsioonilised ärimudelid ei ole sageli optimaalsed äriliste eesmärkide saavutamiseks, küll aga on need ideaalsed kommuunide kaasamiseks mõnda majanduslikult mitte mõistlikusse projekti, olgu selleks siis vana arvutimängu elus hoidmine, mikroarendus, või suurettevõtete platvormides turvaaukude otsimine.

Allikad(mainitud organisatsioonid/projektid)

https://archive.org/ - WayBackMachine

https://www.faforever.com/

https://www.bugcrowd.com/bug-bounty-list/

https://www.fiverr.com/categories/programming-tech